HÕFF - Iron Sky (2012)

Raudtaevas

Lavastaja: Timo Vuorensola
Näitlejad: Julia Dietze, Christopher Kirby, Götz Otto, Udo Kier, Peta Sergeant

Your browser does not support the HTML5 canvas tag.

Selleaastasele HÕFFile minnes ei olnudki tükk aega täpselt avafilmiks jõudmine ülioluline. See aga muutus järsult, kui pommuudisena tehti teatavaks kavamuudatus - kauaoodatud Iron Sky asendab esialgu kavas olnud esimest filmi (mille pealkiri kustus seda teada saades mu mälust täielikult). Õigeks kellaajaks kohalejõudmine muutus ülioluliseks, sestap põrutasimegi Tartust Haapsalu poole nii et asfalt tolmas, ainult korraks pöörasime põnevuse tekitamiseks otsa ringi, et jälitada ühte rongi ja sealt veel üks filmihuviline autosse röövida. Kohale jõudes tormasime ummisjalu Haapsalu kultuurikeskuse poole, leidsime õige järjekorra ning maandusime lõpuks saalis esimesse ritta, et seal filmi esimestest stseenidest viimasteni oma naeruga kiita.

Kuulsin ma sellest pöörasevõitu ideega komöödiast tükk aega tagasi ja vahepeal väga palju filmile ei mõelnud, ehkki vestlustes ujus nimi aeg-ajalt pinnale. Ja nende vestluste käigus olime kindlad, et sellest tuleb üks meelelahutuslik ulmekomöödia. Nii ka läks. Seda suuremat hämmastust tekkis, kui kuulsin-lugesin siit ja sealt, et osad filmihuvilised ootasid sellest tõsist ulmefilmi, kus ehk näpuotsaga huumorit ja peenelt maskeeritud satiiri sisse puistatud. Tõsiselt? Filmist, millel Kuul elavad natsid asuvad Maad ründama ja mille lavastajaks on mees, kes tegi Star Treki paroodia "Star Wreck: In the Pirkinning". Ei ole tõesti haruldane, et film ootustele ei vasta, aga hoidkem need ootused ikka realistlikud. Suurem osa tavavaatajaid siiski on nähtavasti rahule jäänud. Filmikriitikute hinnangud on seevastu suuremalt osalt negatiivsed või napilt "keskpärane" juurde küündivad. Ja neid arvustusi lugedes on näha, et ka siin on probleemiks olnud kõrged ootused. Nt valmistas pettumust, et tegu ei olnud järjekordse Dr. Strangelove'iga. Jah, Timo Vuorensola pole ehk tõesti Kubrick, kuid taas kord - kuidas sai seda üldse arvata?

Kuid aitab sellest teemast. Minu enda arvamus, nagu ehk juba silma võis jääda, on ülimalt positiivne ning korraks Haapsalu poole sõitmise ajal väljaöeldud kartus, et äkki ikka polegi film nii väga hea, hajus kiirelt. Huumor ei olnud tõepoolest erakordselt peen ja peidetud, kuid samas ka mitte liialt pingutatud ja filmi sisse vägistatud. Ei oleks arvanud, et nt mõni Allakäiku parodeeriv stseen suudaks enam naljakas olla, kuid oli ja saalis kõlanud naer kinnitas seda. Tänuväärt oli tõeliste saksa näitlejate kasutamine, nii et kuulda sai tõelist saksa keelt. Antud juhul poleks mingi väljamõeldud naljakeele kasutamine sobinud ja oleks filmi ilmselt täielikult rikkunud. Eriefektid, mis kujutasid natside aurupungilikku sõjamasinat, olid nauditavad, ehkki arenguruumi jäi. Samas ei tohi unustada eelarvet, mis oma 7,5 miljoni euroga oli taolise efektirohke filmi mõistes taskuraha. Lisaboonusena oli kuulda muusikat juba üle 30 aasta tegutsevalt Sloveenia bändilt Laibach, kes on olnud ka Rammsteini muusikalise stiili kujundamisel inspiratsiooniks.

Ma ei tea, kas või millal see film mujal Eestis kinodesse võib jõuda, kuid filmi populaarsus HÕFFil annab lootust, et ehk ei jäänud see viimaseks korraks. Minult kindel vaatamissoovitus, tegu on ikkagi teosega, mis sai endale kultusfilmi staatuse juba ammu enne valmimist.




1 kommentaar:

  1. Sommide mingi uudise andmetel on Eestis esikas 1. juunil.

    VastaKustuta