Fantastic Planet (1973)



Vahel võib juhtuda, et vaatad filmi ära, asud saadud naudingu tuhinas taustinfot lugema ja selgub, et rõõmuga seguneb kerge kurbusetunne. Nii läks käesoleva filmiga, mille lavastajaks on prantslane René Laloux, kelle täispikkade filmide loomingust olen näinud seni vaid üht, milleks oli samuti väga fantaasiarohke „Gandahar“. Ja asudes pärast „Metsiku planeedi“ vaatamist lavastaja ülejäänud filmograafiaga tutvuma, jäi üle tõdeda, et mul ongi temalt veel ainult üks film vaadata, milleks on koomiksikunstnik Moebiusega kahasse tehtud „Time Masters“. On ehedalt kahju, et sedavõrd loomingulisi filme teinud lavastaja looming piirdub vaid kolme filmiga. Kuid rõõmu võib tunda selle üle, et vähemalt kaks nendest on suurepärased animatsioonid, millesarnaseid ei ole kerge leida.

„Fantastic Planet“ põhineb Prantsuse ulmekirjanik Stefan Wuli romaanil „Oms en série“ ja jutustab loo Maalt planeet Ygamile toodud inimestest, keda sealsed elanikud, hiiglaslikud draagid peavad koduloomadena. Vabaduses elavad ja paljunevad inimesed on nende jaoks tüütud kahjurid, keda tuleb sarnaselt rottidele regulaarselt hävitada. Laloux’ kujutatud maailm on sürrealistlik ja kummastav, ehkki mitte oma sisemise loogikata. Soovitan kõigile, kellele meeldib ulme või Euroopa animatsioon; kohustuslik neile, kes naudivad mõlemat.

Kui ei oleks olemas sellist suurepärast filmi nagu „Die Hard with a Vengeance“, oleksin ma ehk filmist „12 Rounds“ paremal arvamusel ja see peaks nimekirjas ehk veidi kauem vastu. Kuid „Die Hard 3“ on olemas ja tegi kõike paremini. Seega vabastab „12 Rounds“ koha, et teha ruumi „Metsikule planeedile“.




8 8 9 X

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar