Downsizing (2017)



Maailmas on palju hädasid ja väga suure osa neist saaks kõrvaldada, kui leiaks mingi kerge lahenduse ressursside probleemile. Antud filmis see leitaksegi – nimelt avastatakse võimalus kahandada inimesi kõigest 13 sentimeetri pikkuseks. Tundub, et peagi saab inimkond külluses elada – rahvastik kahandab end ja üks kartul toidab kogu küla ära. Loomulikult nii lihtsalt kõik ei lähe. „Downsizing“ võtab vaatluse alla mitu probleemi: ühiskonna kihistumine, keskkonnakaitse, puuduvad ressursid ja käitumismustrite kordumine hoolimata enneolematutest uutest võimalustest. Ideid on siin filmis mitmeid, kuid teostuses oleks tahtnud veidi rohkem teravust ja kindlat suunda. Sellisena mõjus esmajoones kergemat sorti draamakomöödiana, mis oleks võinud olla palju enamat. Oleks hea võtta sama idee ja teha sellest miniseriaal, mis jõuab nende teemadega rohkem süvitsi minna. Aga momendil tuleb leppida filmiga, mis siiski on üht vaatamiskorda väärt, kasvõi üldise idee ja Christoph Waltzi pärast (tema mängitud tegelane on siin filmis tõesti muhe ja humoorikas).

Viskan nimekirjast välja filmi, mis raiskas samuti oma potentsiaali, kuid oluliselt suuremal määral. „Downsizing“ ei petnud vähemalt mingeid konkreetseid ootuseid, kuid Frank Milleri „The Spirit“ oli selles patus kohe kindlasti süüdi, tuues selle koomiksitegelase vaatajateni viisil, mis meenutas rohkem mingit arusaamatu tooniga kunstilist eksperimenti kui püüet teha asjalikku filmi.




6 6 5 X

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar