Ehkki tänapäeva seriaalide kvaliteet paneb nii mõnigi kord soovima, et seda
või teist stseeni saaks kinos vaadata, ei ole ma ilmselt ühegi juures seda nii
sageli tahtnud, kui „Legioni“ puhul. „Legion“ on tehniliselt võttes
superkangelaste seriaal, kuid erineb stiililt niihästi suurtest kassafilmidest
kui ka muudest selle žanri seriaalidest. Keepides ringilendamist ja liibukates
katustel hüppamist pole. Selle asemel toimuvad nt telepaatilised lahingud
tegelaste mõtetes või astraaltasandil. Visualiseerimiseks on valitud
anakronistlik 70ndate stiil, mis jätab vahel mulje, nagu vaataks mõnd
muusikavideot, teinekord jällegi mõnd indie-ulmekat. Igatahes on toimuv alati
hästi lavastatud ja kaasahaarav. Samas pisut soont veidrama lähenemise jaoks
peab olema, kuna seda võiks kirjeldada ka kui segu „Twin Peaksist“ ja
„X-Menist“. Soovitan kindlalt vaadata, teist sarnast ei oska küll praegu
nimetada.
Positiivne on ka see, et seriaal saab oma kolme hooajaga ja 28 episoodiga
selge lõpu, ega jää suvalise koha pealt pooleli. Ja õnneks ei jõua selle ajaga
ka tüdimus tekkida, mida on nii mõnegi aastast aastasse lohiseva looga
juhtunud. Hea mälestus ja kerge igatsus on seriaalide puhul alati parem kui
väsimus ja ükskõiksus.
