
Severance (2022)

Witchboard (1986)

The Reward (2013)
Johnny Express (2014)
The Cat with Hands (2001)
Team Thor (2016)
25 Ways to Quit Smoking (1989)

Sherlock (2010-2017)
Sherlock Holmesi tegelaskujust on nüüd kolm tuntud moderniseeringut. Robert Downey juuniori esimene mulle meeldib, teist väga ei mäleta. „Elementary“ pakub veidi huvi, kuid minu valmidus vaadata ülipikkasid seriaale on olulisel määral kahanenud. 150+ episoodi vaatamine pole just väike ajakulu. „Sherlock“ on aga formaadilt ideaalne. Nelja hooajaga seriaal, igas hooajas kolm filmipikkust episoodi (ja üks vaheepisood).
Tänu heale käsikirjale, mõnusalt britilikule stiilile ning suurepärastele näitlejatele on tegu ka ühe parima kirjandusteose adaptsiooni ja samaaegse moderniseeringuga, mida näinud olen. Tõsi küll, ma pole neid just massiliselt näinud, kuid see siin on kahtlemata tasemel. Benedict Cumberbatch ja Martin Freeman on oma rollide jaoks ideaalsed ning ka kõrvalosades leidub palju suurepärast talenti. Lood on põnevad, kuid muidugi ei ole iga episood võrdse tasemega. Näiteks 2. hooaja Baskerville’ide koera episoodist kerin ülevaatamisel enamasti vaid parimad momendid ette ja 4. hooaja lõpus tuuakse mängu üks tegelane, kelle vastu ma idee poolest pole, kuid ta võiks olla veidi realistlikum. Sisuliselt on sellel inimesel supervõime. Kuid need mõrad tervikut ära ei lammuta ja seriaal on igale Holmes’i ja krimiseriaalide huvilisele väärt vaatamine.
Praeguse seisuga on seriaal lõppenud. Tegijatel on küll ideid viienda hooaja jaoks, kuid Cumberbatch ja Freeman on nõutud näitlejad, keda on ajaliselt keeruline taas võtteplatsile saada. Samas on tegu seriaaliga, mille puhul võib vabalt nt kasvõi 10 aastat oodata, et siis juba kohtuda tegelaste vanemate versioonidega.

The Good Place (2016-2020)

The Empty Man (2020)
Samanimelisel koomiksil (kaudselt) põhinev õudusfilm „The Empty Man“ võib
treileri järgi tunduda, nagu üks suvaline teismelisteõudukas, kus kari
igavlevaid noori kutsuvad välja mingi kurja jõu, kes neid siis järgemööda
tapma hakkab. Ilmselt ongi treiler üks põhjus filmi madalas hindes, kuna niigi
vähesed vaatajad asusid seda vaatama valede ootustega. Näpuga saab näidata ka
Disney stuudio peale, mis 20th Century Foxi ära ostis. Seeläbi kadusid
esialgsed produtsendid ja uued ei osanud filmiga midagi peale hakata. Üritati
sooritada isegi sellist kuritegu nagu seda on kahetunnise versiooni kärpimine
90 minuti peale. Õnneks osutus antud lahendus ebapopulaarseks ja filmi
esialgne versioon jäi siiski rikkumata.
Ise jõudsin vaatamiseni YouTube’i filmikriitik Chris Stuckmanni soovituse
peale ning vältisin treilerit ja sisututvustusi. Peatasin ka tema arvustuse
enne, kui ta filmi sisust rääkima hakkas. Igatahes pole kohe kindlasti tegu
laiskade ehmatuskohtadega tiinekaõudukaga, vaid väga hea visuaaliga,
atmosfääriga ja helitööga aeglaselt – kuid mitte liiga aeglaselt – kulgeva
õudusfilmiga, mida tuleks kindlasti lärmaka seltskonna asemel vaadata
hilisöisel ajal pimedas ning eelistatult kõrvaklappidega. Ka sobiva publikuga
filmifestival sobiks väga hästi vaatamiselamust täiendama. Näiteks HÕFFi saal
oleks olnud ideaalne vaatamiskoht sellisele filmile, et siis pärast koos
teiste filmihuvilistega nähtut lahata ja arutada. Ja arutamist siin jagub,
kuna film ei sööda vastuseid lusikaga ette, rõhudes rohkem õõvastavale
rännakule ja finišile, mis… nojah… ega siinkohal ei taha ka ise midagi reeta.
Igatahes õudusfilmifänn peaks seda vaatama küll ja ma loodan, et näeme David
Priorilt, kelle jaoks oli „The Empty Man“ esimene täispikk film, ka tulevikus
midagi huvitavat.
PS: Panen siia treileri, selline on mu postituste ülesehitus, kuid samas soovitan seda mitte vaadata.

The Saga of Biorn (2011)
Dune (2021)

Harpya (1979)

Die Hard with a Vengeance (1995)
