Planet Terror (2007)

Õuduste planeet

Täitsa vaadatav zombi-film, milles odav exploitation-stiil kohtub mitmekümne-miljonilise eelarvega. Niipaljukest kui ma vanu grindhouse-kinodesse sobivaid filme näinud olen, siis oli midagi sellest ju täitsa olemas, samas võimaldas suurem rahahunnik kõike palju rohkem lihvida. Eriefektid on tasemel, märul niisamuti, tempot maha ei võetud. Samas olid paljud asjad rohkem näitamaks, milline selline kino kunagi oli, otsest mõtet sellel kõigel ei olnud. "Puuduva filmirulli" nali oli kõige ilmselgem, kuigi tegelikult juhtus seda vist haruharva, et osa filmist ka tegelikult näitamata jäi. Kogu filmile oli antud kulunud ilme, ja vaadates oli ka pidevalt peas mõte, et selline välimus oli just antud, see polnud ise tekkinud. Kindlasti huvitav, aga kodus diivanil istudes kipub mõjuma rohkem järjekordse eriefektina. Siiski - korralik meelelahutus.



IIIIIIIIII FILMIFANAATIK
IIIIIIIIII IMDB
IIIIIIIIII FILMIVEEB
IIIIIIIIII 13-STREET
IIIIIIIIII TRASH
IIIIIIIIII VARBAVAHED

METSAVANA

Simpsons Movie (2007)



Nagu seriaaliski sageli juhtub, põhjustab Homer probleeme nii endale kui teistele, antud juhul keerab ta käki lausa kogu linnale, visates Springfieldi järve suurema koguse oma lemmiksea väljaheiteid. See on viimane piisk selles karikas ja president Schwarzeneggeri heakskiidul isoleeritakse suurreostaja Springfield ülejäänud Ameerikast. Selle sündmuseni viiv ja sellele järgnev tegevus sisaldab mitmeid mõnusaid nalju, millest osad päris üllatavad. Barti alasti-rulastseen on nendest vast enimmainitud, sest see oli tõesti üsna ootamatu. Lisaks pakub film tegelaste ja kohtade osas äratundmisrõõmu pikaajalisele fännile, kuid arvestatud on ka sellega, et filmi vaatavad ka inimesed, kes pole Simpsonitega varem eriti kokku puutunud. Loomulikult pole kõik täiuslik, on ju seriaal ikkagi 20 aastat pidevalt teleekraanidel jooksnud ja Simpsonite perekonna täispika seikluse jaoks polnud kerge midagi uut välja mõelda... ja ega seda täiel määral ei tehtudki. Kerge oli näha varemkasutatud motiive (nt keskkonnaprobleemid, teise elukohta kolimine, Flanders asendusisana, Homeri nägemused). Õnneks on kõik see korralikult kokku segatud ja ei jää vaatamise ajal häirima.




7 7 9 7

Fright Night (1985)

Õuduste öö

Kuna uusversioon augustis kinodesse jõudmas ja selle treiler nähtud, pole paha tuletada meelde esialgset versiooni, mis on mul vampiirikatest esimeste seas ja nii mõnusalt 80date stiilis, et kuulub veel praegugi lemmikute hulka. Sisu on mõlemas sarnane - Charley Brewster avastab, et tema naabrusesse on elama asunud vampiir ja asub koos oma lemmik-telesaate juhiga vereimeja peal tõestama, et naabrivalvest võib vahel ka asja saada. Esimese eelis uue ees tundub olema, et näitlejad on seal märksa silmapaistvamad isiksused ja nende mõju ekraanil on paremini tunda... samas tuleb arvesse võtta, et esimesel on mu jaoks teatud nostalgiaväärtus ja uuest olen ainult treilerit näinud. Kindlasti aga on 80date versioonis mõned toredad vanakooli efektid, mida nii mõnigi filmisõber hindab kõrgemalt digist, ja mis seal salata - peavampiiri abilise aeglane koostlagumine on unustamatu efekt, mis suutis kunagi isegi kergeid judinaid tekitada. Tegu on väga nauditava õuduskomöödiaga, mida võiks iga õudusfilmide sõber vaadata.



IIIIIIIIII FILMIFANAATIK
IIIIIIIIII IMDB
IIIIIIIIII FILMIVEEB
IIIIIIIIII XIPE
CINEMASSACRE

Wizard of Oz (1939) [F]



Võlur Oz on vist üks lugu, mida teab nime järgi küll igaüks, kuid mulle tundub, et päris paljudel on see lugemata või nägemata. Kuna kuulusin ka ise nende "päris paljude" hulka, otsustasin filmifännina selle puudujäägi parandada. Oli tõesti omapärane vastupidise äratundmisrõõmu tunne. Kui tavaliselt tunned vaatamise ajal ära mõne teise filmi, mida parodeeritakse või millele viidatakse, siis antud juhul, kuna polnud varem seda näinud, tulid vaatamise ajal meelde mitmed filmid, milles oli seda parodeeritud või mõni viide sellele. Ainuüksi seepärast peaks iga filmihuviline seda lugu vaatama, sest need laulud, stseenid ja tegelased on läbi aastakümnete nii paljudes teistes filmides ühel või teisel moel esinenud. Vaadake kasvõi IMDb-st seotud filmide nimekirja. Ma ei tea, kas see on kõige pikem, kuid kindlasti üks pikimaid. Kahjuks aga pole see piisav filmile hea hinde andmiseks ja kui jätta kõrvale huvipakkunud intertekstuaalne harjutus, ei pakkunud film mulle erilist huvi. Madalast hindest hoolimata saan kaasa anda mitte ainult vaatamissoovituse, vaid praktiliselt vaatamiskäsu, sest filmifänni jaoks on tegu filmiga, mis on kohustuslik.

5 8 10 7

Yellow Submarine (1968)



Biitlite muusikafilm on nüüd juba üle 40 aasta vana, kuid ei ilmuta mingeid kulumismärke. Osalt tuleneb see aegumatust muusikast, mis valminud ikkagi tükk aega enne mu sündi, osalt veidratest ja fantaasiarikastest animatsioonidest. Filmi peamiseks osaks on reis Pipramaale, et päästa sealseid elanikke maa vallutanud siniõelude käest, kelle suurimaks vaenlaseks on muusika. Ka laule mahub selle reisi sisse rohkem kui lõppu. Siiski kuuleb ka Pipramaal toimuva ajal Biitlite loomingut, muuhulgas nt All You Need is Love. Laulud ja neid saatvad kummalised animatsioonid pole õnneks täiesti suvalised, vaid ühilduvad rohkemal või vähemal määral muu tegevusega. Õigem oleks küll ilmselt öelda, et tegevus on kohandatud lauludega sobivaks, aga igatahes on olemas mingi järjepidevus, mida iga muusikafilmi kohta väita ei saa. Siinkohal meenub Moonwalker, mis on lihtsalt ülipikk muusikavideo. Kollane allveelaev on aga palju enamat ja vaatamist väärt.




9 7 10 X

XIII (2003)

XIII põhineb samanimelisel Belgia koomiksisarjal, mida olen aastate eest veidi lugenud, kuid mäletan liiga vähe detaile, et mänguga lähemalt võrrelda. Kuid üldidee on sama - mälukaotusega mees uhutakse randa ja sealt algab enda identiteedi otsing, mille käigus selgub, et asja tagamaaks on ulatuslik, valitsuseni ulatuv vandenõu. Lugu ei üllata originaalsusega, kuid on mängus toimuvaga tihedalt ja huvitavalt põimitud ning märuli ja sisu vahel pole liiga pikki pause. Pausidest rääkides - mäng oli omal ajal saadaval nelja CD peal ja neid tuli vahetada isegi maksimaalse installimise korral. Nüüd müüb aga GOG.com seda tervikliku failina ja CD-de vahetamise probleem jääb ära. Mäng tuli välja aastal 2003 ja nii mõnigi arvustaja kurtis tol ajal, et graafika pole midagi erilist ja koomiksilaadne stiil ei ole päris õnnestunud. Peag aga ütlema, et just seesama koomiksistiil on mängu värskena hoidnud ja mängimise ajal ei teki sellist tunnet, nagu oleks tegu liialt vananenud teosega. Kogu mängus leidub koomiksilikult vähendatud kohti - tegelaste jutt ilmub jutumullidesse, mõned heliefektid on esitatud tekstina, näiteks seina tagant kostvad vastaste sammud, teatud stseenid, näiteks noolega vastasele pähe tulistamine või granaadiplahvatused, tõstetakse esile väikeste koomiksipiltidena.

Mängus on palju niihästi märulirohket tulistamist kui ka vaikset hiilimist, teatud lõigud tulebki läbida vastaseid vaiksete relvadega kiirelt ära koristades, et mitte käivitada alarmi. Suuremalt jaolt ei tundu see tüütu, kuid teatud tabelis on tõsiseks probleemiks salvestussüsteem, mis ei võimalda kiirsalvestamist, vaid kasutab kindlaid salvestuskohti. Suurem osa salvestuskohtadest on piisava sagedusega, kuid leidub mõningaid, mis asuvad vahetult enne videostseene (mida ei saa katkestada) ja kui pärast sellise stseeni vaatamist avaneb võimalus kiirelt surma saada, on mängija sunnitud seda sama kohta uuesti ja uuesti vaatama, enne kui saab võimaluse oma viga parandada. Relvade valik pole väga mitmekülgne, kuid nad kõik on asjalikud ja laskemoona jagub neile kõigile, isiklikuks lemmikuks sai optilise sihikuga amb. See mäng ei ole vigadeta, peamiseks nendeks on salvestuspunktid ja lugu, mis noris oma poolelijäämisega ilmselgelt järge, kuid seda pole viimase kaheksa aasta jooksul suudetud valmis teha. Samas on mängus head rohkem kui halba ja minu soovituse ta saab.

Wallace & Gromit in The Curse of the Were-Rabbit (2005)

Wallace ja Gromit: Libaküüliku needus

Lavastajad: Steve Box, Nick Park
Käsikiri: Steve Box, Nick Park, Mark Burton
Näitlejad: Peter Sallis, Ralph Fiennes, Helena Bonham Carter

Parima animatsioonfilmi Oscari saanud Wallace & Gromiti täispikk seiklus on lahe vaatamine kogu perele, mis on loodud piisava tunde ja huumoriga ning loojate väljapaistva sooja suhtumisega oma tegelastesse. Lõpmatuseni läbileierdatud libahundi motiiv on siin uues kuues vaatajateni toodud ja žanr oli libajänese jaoks just õige. Tavalise õuduskomöödiana... ammugi mitte tõsiseltvõetava õudukana ei oleks saanud sellist ideed eriti edukalt müüa. Kuigi filmis on lisaks ligemale 3 tonnile plastiliinile kasutatud ka CGI-elemente, on need nö liitekohtadeta filmiga ühendatud ja kordagi ei teki tunnet, et kusagil oleks stiilist liigselt kõrvale kaldutud. Nähtavasti tahtis DreamWorks siin üht-teist teisiti teha (peategelastele moodsam masin, mõni Ameerikas tuntum näitleja häält andma), kuid filmitegijad jäid oma veendumustele kindlaks ja tulemus on selline, mille vaatamist ei pea kahetsema.



IIIIIIIIII FILMIFANAATIK
IIIIIIIIII IMDB
IIIIIIIIII FILMIVEEB

Eagle Eye (2008)

Kotkasilm

Film on tempokas ja põnev üsna algusest peale, kuigi leiutab sisu poolest jalgratast. Ülekäte läinud arvutisüsteem, mis teab kõige paremini, kuidas maailma asju korraldada - seda oleme ju ennegi näinud. Vaatamise ajal meenus Terminaator, kuigi selles mõttes on võrdlus üsna kohatu, et Skynet oli märksa ambitsioonikam ja tema sihiks polnud valikud isikute, vaid pea kogu inimkonna hävitamine. Vähemalt muutis sellise kurjami kasutamine kõikidesse arvutisüsteemidesse reaalajas tungimise usutavamaks, sest kuni selle teadasaamiseni koliseski peas mõte ringi, et mis paganama supernohikutest häkkerimeeskond neil terroristidel õigupoolest kasutada on. Aga polnud häkkereid ja polnud terroriste... vähemalt mitte tavamõistes. Tagaajamine ja märul oli korralik, igav ei hakanud. Üldiselt veidi üle keskmise film, kui võtta märulina, mida vaadata seltskonna, õlle ja krõpsudega, kuid teist korda vaatama ei kipu.



IIIIIIIIII FILMIFANAATIK
IIIIIIIIII IMDB
IIIIIIIIII FILMIVEEB
IIIIIIIIII 13-STREET

Foundation and Empire (1989/1952)

Asum ja Impeerium

Asumis ja Impeeriumis jätkub Hari Seldoni poolt käimapandud teekond uue Galaktikaimpeeriumi poole, kuid seda ohustavad veel vana impeeriumi jäänused ja Muulaks kutsutud mutant. Nagu ka "Asum", on teinegi raamat kaasahaarav ja ammune lemmik. Kuna esimese raamatu viie sektsiooni asemel toimub tegevus kahes jaoks, jääb kummaski sündmustiku kirjeldamisele ja tegelastele rohkem aega, samas ei tahaks kumbaki lahendust teisest esile tõsta, kuigi olen suht kindel, et see töötas hästi just niipidi, kuid poleks olnud vastupidiselt sama tõhus. Esimese kiired hüpped ühest sündmusest teise andsid korraliku ülevaate Asumi arengust, jättes rahulikuma tempo järgmisele raamatule... jah, ma olen teadlik, et esimest korda ilmusid nende raamatute lood ükshaaval, kuid - siiski järjekorras, nii et mõte jääb samaks. Muuseas, mõeldes sellele, kes sobiks Muula filmis mängima, kerkib silme ette DJ Quallsi kõhetu kuju... tõsi küll, ma pole kindel, kas ta selle rolli näitlemisoskuse poolest välja suudaks vedada. Kuna filmini läheb veel aastaid, pole see praegu nagunii oluline, raamat on olemas juba ammu ja on hea.

Living Dead at Manchester Morgue (1974)

Let Sleeping Corpses Lie

Zombifilmide fännidele vist tõesti hea film (tuginedes arvustustele), mulle lihtsalt suhteliselt meelelahutuslik, kuna suutsin seda sageli komöödiana vaadata. Dubleering pole kõige hullem, kuid siiski kõrvatorkav, ja tegelased teevad klassikalisi tobedaid vigu, joostes näiteks zombide eest põgenedes kohta, kust pole mingit pääsemislootust, ja kuna tegu pole veel sprinter-zombidega, on enda nurkasurumine seda tobedam otsus. Vähemalt oli zombide elluäratamise mehhanism originaalne - ultraheliseade, mis oli mõeldud kahjurputukate hävitamiseks, ründas ka kõiki teisi lihtsamaid närvisüsteeme, näiteks imikud ja äsjasurnud, muutes esimesed neist agressiivseks ja äratades viimased ellu. Miks täpselt suutsid zombid oma eluenergiat sealt edasi verega edasi anda, polnud sugugi selge. Mitte halvim, kuid võid vahele jätta, kui zombikad erilist huvi ei paku.



IIIIIIIIII FILMIFANAATIK
IIIIIIIIII IMDB

Highlander: The Search for Vengeance (2007)

Surematu: Kättemaksu radadel

Animatsioon näeb kena välja, see on muidugi hea... ja siinkohal ka head asjad lõppevad. IMDb hinne (7) on selgelt liiga kõrge, kuna filmis ei toimu midagi märkimisväärselt huvitavat. Suurem osa ajast kulub taustloole, mis on üldjoontes nagunii Surematu fännidele teada, lisaks näeme peategelast, kes läbi sajandite pidevalt ühte ainsamat eesmärki taga ajab - kättemaks. Ma saan muidugi aru, et naise tapja tahaks maha lüüa küll, kuid kui sa kulutad sajandeid selle ainsa eesmärgi peale, muutub asi mingis punktis romantikast ja suurest armastusest lihtsalt idiootsuseks. Anime oleks võinud teha midagi täiesti uut, kuid kahjuks korrati seal kõike, mida on nähtud kas siis Surematu filmides varem või ulme/fantaasia-lugudes üldse. Nii et film sobib esmajoones Yoshiaki Kawajiri fännidele, kuid neile, kes ootavad surematu filmisarja päästjat, ei soovitaks. Isiklikult eelistan ennem vaadata Surematu teist osa... jah, see on tobe, kuid ta on märksa meelelahutuslikum.



IIIIIIIIII FILMIFANAATIK
IIIIIIIIII IMDB

Fast Five (2011)

Kiired ja vihased 5

Seda filmi poleks ma vist viitsinud kinno vaatama minnagi, kui poleks neid taevani kiitvaid arvustusi ja märkimisväärselt häid hindeid niihästi IMDbs kui RottenTomatoes lehel. No eks seegi andis veidi lootust, et filmis mängivad Vin Diesel ja Dwayne Johnson, liiatigi veel vastaspooltel, mis tähendas kindlalt kaklust nende vahel. Seda ma ka näha sain, kuid kahjuks ameerikalikus stiilis, ehk siis teisiti öeldult - nendevaheline märul oli filmitud natuke liiga loksuva kaameraga ja liiga kiirelt, tavaline viga USA märulites. Idee on asjale intensiivsema mulje andmine, kuid segab tegelikult stseeni nägemisel. Aasia võistluskunstide filmides saad sa võitlust korralikult näha, olgu siis tegu raevuka ja intensiivse või aeglase ja graatsilise stseeniga. Igatahes on esimese filmi meeskond tagasi ja nende missioon ambitsioonikas - tarvis varastada ühe narkoärika käest 100 miljonit dollarit. Nagu sellises märulis tavaks, ei tasu eriti keskenduda sellele, kas filmis nähtu reaalselt võimalik oleks, kuna tegelikult ei elaks ei peategelased ega ka süütud linnaelanikud finaalis toimuvat rallit üle, kuid kui paljudes märulites see ikka asja nautimist häirib. Filmis on tunda niihästi värskust kui vanakooli hõngu ning võis taas tõdeda, et Vin ja Dwayne peavad oma näitlejakarjäärides ikka taolistele filmidele keskenduma, ning hoiduma tobedatest komöödiatest. Antud film polnud minu arvates küll nii hea, kui mõned arvustused kiidavad, kuid kinos igav ei hakanud ja nähtu oli meelelahutuslik. Kui kiired masinad ja märul meeldivad, pole vist eriti põhjust, miks see film ei peaks meeldima.



IIIIIIIIII FILMIFANAATIK
IIIIIIIIII IMDB
IIIIIIIIII FILMIVEEB

Skinny Tiger, Fatty Dragon (1991)

Kõhn tiiger, paks draakon

See on üks oi kui paljudest Sammoga filmidest, kuid jääb tasemelt nii mõnelegi teisele alla, olles samas siiski meelelahutuslik. Sammo Hung ja Karl Maka mängivad võmme, kes, nagu ikka, satuvad mitmetesse sekeldustesse, enne kui jõuavad pahad kinni nabida. Võmmide lugu on ka humoorikas ja sisaldab mõningaid võitlusstseene, kuid kui Bruce Lee imiteerimine välja jätta, polnud need eriti meeldejäävad. Vahepeal muutub film politseikomöödiast mingiks romantikafilmiks, selline asi pole Hong Kongi filmides sugugi haruldane, kuid rikub mu jaoks tempo ära. Õnneks ei kestnud see osa kaua. Esmajoones on filmi päästjateks Sammo ja Karl, kes on väga lõbusad tüübid. On raske midagi kokkuvõtvalt öelda... no igatahes ei olnud mul filmi vaadates igav, aga olen näinud mitmeid paremaid Hong Kongi filme, olgu siis Sammoga või ilma.



IIIIIIIIII FILMIFANAATIK
IIIIIIIIII IMDB

Gabriel Iglesias: Hot and Fluffy (2007)

Gabriel Iglesias: Kuum ja kohev

Kui seda koomikut esimest korda näete, siis ärge arvake, et ta on paks. Gabriel Iglesias on hoopis kohev. Vähemalt nii ta ise väidab, tema arstil võib olla asjast teistsugune nägemus. Oma tunniajases programmis teeb see energiast pakatav, kohev koomik hoogsalt nalja, rääkides peamiselt oma elus juhtunud asjadest, vürtsitades seejuures oma teksti hääleimitatsioonide, näoilmete ja kehakeelega. Isiklikuks lemmikuks on lugu politsei naermaajamisest. DVD-l näeb lisaks programmile ka 10-minutilist lõiku, kus Gabriel vastab publiku küsimustele. Teise lisana leiab sealt kolm lühiklippi, milles esinevad koomikud Martin Moreno (5 min), Noe Gonzales (6:30 min), Armando Cosio (4 min). Need küll nii palju naerukohti ei paku, aga huvitav ikkagi. Soovitan vaadata ka tema 2009. aasta programmi „I’m not fat, i’m fluffy”, mis on samuti väga hea.



IIIIIIIIII FILMIFANAATIK
IIIIIIIIII IMDB

Clue (1985)

Vihje

Treilerid võivad olla petlikud, kuid selle filmi oma jättis mulle hea mulje ja tekitas tahtmise see komejant ära näha. Lisaks on mulle filmi ka varem soovitatud ning Tim Curry ja Christopher Lloydi osalus ei muutnud selle krimikomöödia šansse sugugi halvemaks. Film on saanud idee samanimeliselt lauamängult, ehkki väljaspool Põhja-Ameerikat on mäng tuntud nime Cluedo all. Lugu on alguses suhteliselt lihtne – toimub mõrv ja ühte majja kutsutud külalised, kellel kõigil on oma saladused, on kõik kahtlusalusteks. Klassikaline kes-tegi lugu. Aegamööda muutub aga asi segaseks ja segadus üha suuremaks, kui laipu hakkab nii palju kuhjuma, et selle peale ei suudeta enam isegi üllatuda. Näitlejad on kõik head ning nende kehastatud meeldejäävad tegelased tuginevad loomulikult lauamängust tuntud eeskujudele, kuid lauamängust ei saa eriti oodata traditsioonilist slapsticki ning humoorikate sõnamängudega dialooge, filmis on need elemendid olemas. Mõrvamüsteeriumi lahendusi on kokku neli. Kui film omal ajal kinodes jooksis, näidati ainult ühte kolmest. DVD pakub võimalust kõik kolm järjest ära vaadata või lasta juhusel ühe välja valida. Neljandat on näidatud ainult televisioonis ja DVDlt ei leia seda isegi lisamaterjalide hulgast, selles tapab Tim Curry mängitud tegelane kõik teised ja mitte keegi ei pääse. Filmil ei läinud tookord hästi ja ei teeninud isegi eelarvet tasa, kuid aegade jooksul on sellest saanud nö kultusfilm ning pärast filmi nägemist ja korralikult naermist saan ma ka aru, miks filmi pole raatsitud unustada. Praeguse seisuga plaanitakse uusversiooni aastaks 2013, lavastajaks Gore Verbinski, hetkel aga soovitaksin kindlasti vana ära vaadata.



IIIIIIIIII FILMIFANAATIK
IIIIIIIIII IMDB
IIIIIIIIII FILMIVEEB
IIIIIIIIII 13-STREET

Leptirica (1973)

Liblikas / She-Butterfly

Vast igal filmihuvilisel on olnud hetki, kus ta vaatab mõnda filmile antud kõrget koondhinnet ja mõtleb, et miks küll ometi. Kus oli selles filmis see geniaalsus, mis mul nägemata jäi? Leptirica on minu jaoks üks selline. 8,1 punkti IMDbs ja üksikarvutused sealsamas 8-10 punkti. Tõsi küll, nähtavasti on see film, mis põhineb serbia kirjanik Milovan Glisici lool "90 aastat hiljem" (kirjastatud aastaid enne Stokeri "Draculat"), paljudele endise Jugoslaavia elanikele nö helge lapsepõlvemälestus ja küllap see on hinde kujunemisele kaasa aidanud. Minu jaoks oli see huvitav vaatamine, kuid rohkem tema harluduse pärast - selliseid filme ei näe just eriti sageli. Tehniliselt oleks võinud film olla sama hästi ka mõni vanem Eesti film, sest kogu teostus jättis just sellise mulje. Ainult et tegevuspaik oli ehk veidi mägisevõitu ja serbia-horvaadi keel pole meil samuti eriti levinud. Sisu poolest jäi vaatamise ajal tunne, et vahepeal unustati üldse ära, et tegu peaks olema õudusfilmiga, kuigi see vahepealne venitamine viis vist siiski nö lõpupuändini. "Vist" seepärast, et vampiirilugu ja mõningad üleloomulikud seosed jäid veidi arusaamatuks. Milovan kasutas oma loos mulle täiesti tundmatut Serbia folkloori ja ebausku, ja kuna need elemendid võeti ilmselt ka filmi üle, siis pole raske mõista, miks mul mõni motiiv tabamata jäi. Igatahes ei saa öelda, et ma oleksin seda eriti tema sisu pärast nautinud, aga filmifännidele võin enda filmipagasi täiendamiseks soovitada küll.



IIIIIIIIII FILMIFANAATIK
IIIIIIIIII IMDB

Book of Eli (2010)

Eli raamat

Üks põhiline asi, mis selle "ülitähtsa" raamatu puhul mul ei lasknud filmiga mingit lähemat sidet leida on see, et minu suhet religiooniga võib kirjeldada järgmiselt - kui vaielda viitsin, olen ateist, kui ei viitsi, siis agnostik. Piibel ei ole mu jaoks kunagi enamat olnud kui Vana-Kreeka muistendid või vendade Grimmide muinasjutud. Muidugi oli juba päris varakult seda filmi vaadates selge, et raamat, mida Eli kaitseb, on just nimelt Piibel. Vabandan nende ees, kes filmi näinud pole, kuid see polnud mingi eriline üllatus. Ega ka lõpp mitte... lõpeta lugemine, kui tahad finišijooneni ise jõuda... lõpus oli Eli raamatu ikkagi kaotanud, kuid sõna-sõnalt pähe õppinud ja luges selle lõpuks maailma ülesehitajale ette. Maailm oli hävinud mingisuguses tuumasõjas ja pärast sõda otsustasid inimesed, et põletavad kõik Piiblid, mida peeti peasüüdlaseks selles sõjas. Ausalt öeldes tundus märksa loogilisem raamat Kantileen Leibowitzile, kus pärast tuumasõda langes teadus põlu alla ja just mungad olid need, kes teadusürikuid säilitasid ja kaitsesid. Mõeldes riikidele, kellel on tuumajõud, ei suuda ma küll kuidagi ette kujutada, et Piiblis võidaks näha peasüüdlast. Nojah, võib-olla on see minu piiratud mõistmise või kujutlusvõime süü. Igatahes on peategelasel selline tore raamatuke olemas ja ühe tuhast tõusnud linnakese ambitsioonikas valitseja tahab seda endale, et kasutada jumalasõna laienemise kergendamiseks. Selleks saadab ta raamatujahile karja kirjatundmatuid idioote... ma tunnistan, et 30 aastat pärast tuumasõda võib rahva haridustase tõepoolest langeda, kuid mõelgem nüüd, kui palju on Piibleid, millel mitte kusagil poleks näha ristimärki... oskad sa lugeda või mitte, selle ühe märgi tunneksid sa ikka ära ja mainitud linnavalitseja oleks võinud oma raamatukoisid vähemalt niigi palju juhendada. Denzel Washingtoni näitlemisele pole midagi ette heita, ta oskas sujuvalt mitmed lõpupöördeni viivad viited välja mängida. Maailm nägi välja nagu üks postapokalüptiline maailm välja nägema peab... no üldiselt film, millele ma ei saa suurt midagi ette heita, lihtsalt kogu motivatsioon põhividina taga jäi minu jaoks tabamatuks.



IIIIIIIIII FILMIFANAATIK
IIIIIIIIII IMDB
IIIIIIIIII FILMIVEEB

Pirates of the Caribbean: The Curse of the Black Pearl (2003)

Kariibi mere piraadid: Musta Pärli needus

No ei meeldinud neljas eriti. Olen hullemaid näinud, kuid selle eelarve ja näitlejate puhul oleks pidanud ikka palju parem olema. Mõtlesin korra ka sellele, et äkki on mul lihtsalt taolistest piraadilugudest kõrini. Ei. Kaugel sellest. Äsja ülevaadatud esimene osa meeldis mulle esimesel nägemiskorral ja ka nüüd. Nii et häda pole kindlasti ei selles filmisarjas kui sellises ega ka mitte seda tüüpi filmides. Esimene on lihtsalt suurepärane, neljas lihtsalt suur pärakas (vabandust naljategemiskatse eest, aeg oli hiline seda teksti kirjutades). Esimeses on lugu oluliselt huvitavam ja kaasahaaravam, tegelaste motivatsioonid mõistetavad, märul piisav. Tegelikult... neljandas olid motivatsioonid tõesti probleemiks. Mida seal otsiti? Nooruse allikat, kas pole? Väga tähtis asi, igavene noorus, kui paljud loobuksid sellest võimalusest... no kui neljandat filmi uskuda (jah, see arvustus on esmajoones järg neljanda osa arvustusele), siis ei huvita selline tühine värk suurt kedagi. Jack, kes oleks võinud seal filmis ka mitte olla, ei tundunud mingit erilist huvi igavese nooruse vastu. Barbossa eesmärgiks oli hoopis Musthabemele kätte maksta. Hispaanlased tahtsid veidi allika juures laamendada, kuna see paik on väga jumalavallatu või mingi selline põhjendus. Ainsad kes allikat tahtsid, olid Musthabe ja ta tütar. Mõttetute kõrvaltegelaste hulgast saab esmajoones esile tuua seda va näkineidu ja masti külge seotud vahitorni levitajat, kes olid igavad esimesest kaadrist viimaseni. Tulles tagasi esimese filmi juurde - olen kuulnud arvamust, et Orlando Bloomi ja Keira Knightley tegelased olid mõttetud... no tõsiselt, nad olid täiesti omal kohal, meeldejäävad karakterid ja täitsid oma ülesannet... neljanda osa puhul saab parimal juhul öelda ainult seda viimast - nad täitsid oma ülesannet, kuid käsikirja väikese muudatusega oleks selleks ka iga elutu objekt sobinud. No hästi, et mitte seda mula pikemaks venitada, kui ta juba nagunii on, võin neljanda kohta veelkord öelda, et selle võib vaatamata jätta, ammugi siis 3D-s, palju paremat meelelahutust pakub esimene osa, ja seda isegi siis, kui see on juba varemalt nähtud.



IIIIIIIIII FILMIFANAATIK
IIIIIIIIII IMDB
IIIIIIIIII FILMIVEEB

Pirates of the Caribbean: On Stranger Tides (2011)

Kariibi mere piraadid: Võõrastel vetel

Lavastaja: Rob Marshall
Näitlejad: Johnny Depp, Penélope Cruz, Geoffrey Rush, Ian McShane, Kevin McNally

Your browser does not support the HTML5 canvas tag.

Teatud määral oli see mul esimene 3D-film, kuna varem olin näinud ainult Shreki neljandat osa. Kuid enne 3D kirumiseni jõudmist paar sõna filmist endast. Väsinud. Väga-väga väsinud mulje jättis mulle see seiklus. Ma ei tundnud selle taga sellist energiat nagu esimeses kahes. Ja kaks filmi tahetakse ju veel teha, ehk tulevad need paremad. Ühtki tõeliselt säravat tegelast ei olnud, kapten Barbossa ehk kõige rohkem, seda esmajoones tänu Geoffrey Rushi näitlemisoskusele. Jack Sparrow oli küll kogu aeg kusagil tegutsemas, aga samas silmapaistmatu... või olen ma tegelasest lihtsalt tüdinenud, igatahes poleks tema tahaplaanile jäämine ilmtingimata halb, kui vaid oleks kedagi asemele pakkuda. Sündmused ei jätnud samuti nii tempokat ja suurejoonelist muljet... ja lisaks toimus suurem osa filmist hämarates ruumides ja öösel. See on ka sobiv punkt 3D halvustamise jaoks. Film, mis on niigi pime, muutus 3D läbi veelgi tumedamaks ja kohati oli lihtsalt halb jälgida. Võtsin aeg-ajalt prooviks prillid peast ja nägin, et 3D-ta olid värvid palju kirkamad, kontrastid palju paremad. Kui sinna nüüd juurde lisada, et 3D ei andnud filmile nii ehk teisiti mitte midagi juurde, siis oli see kallim pilet küll raiskamine. Kui sul veel nägemata, kuid plaan siiski vaatama minna (ei soovitaks väga), siis hoidu 3D-versioonist.


X-Men: First Class (2011)



Olles lugenud juba ei tea kui mitmendat kiitvat arvustust ja näinud kõikjal kõrgeid hindeid, ei pidanud enam vastu ja seadsin sammud Cinamoni poole. Kuidas olekski saanud teisiti, kuid pidasin esimesest kolmest filmist igat rohkemal või vähemal määral heaks. Olles saali istunud ja näinud filmi esimesi minuteid, tekkis ruttu tunne, et see võib tõepoolest olla midagi head. Mäletate veel esimest osa, selle algust? Stseen noore Magentoga? Film algab täpselt sama stseeniga, kuid läheb enne põhitegevuseni liikumist veel veidi kaugemale. See oli väga hea viis anda kohe alguses märku filmi seotusest varasema materjaliga. Lisaks varasematest filmidest tuntud mutantidele on mängu toodud mõningaid uusi, mis on ka loogiline, arvestades, et tegevus toimub 60date alguses. Peamistest tuttavatest on olemas Charles Xavier ja Eric Lensherr, keda kehastavad vastavalt James McAvoy ja Michael Fassbender. Mõlemad on oma rollides suurepärased, kuid eriti Fassbender pani oma tegelase tõeliselt elama. Samas pole ka McAvoy kohta midagi halba öelda, lihtsalt juba käsikirjast tulenevalt on Magneto tugevam karakter. Eriefektid on ootuspäraselt mõnusad ja silma ei riivanud... no hästi, ühes kohas küll, kuid see on rohkem asja olemuse kui eriefektide süü - kiilitiibadega inimene lihtsalt ei näe tõsiseltvõetav välja, isegi kui selle ühe efekti peale kulutada viie Sõrmuste isanda ja kümne Titanicu eelarved. Teemaarendus oli tempokas ja tihe, kuid ei kordagi arusaamatu ning mutante arvu poolest just õiges koguses, igaüks sai ka oma võimeid demonstreerida. Ei saa mainimata jätta, ehkki täpsemast kirjeldusest pean hoiduma, et film sisaldab üht parimat kättemaksustseeni, mida ma filmides näinud olen. Ning kes veel kahtleb, kas minna vaatama või ei - vägagi tänuväärselt pole see film 3D-s, erinevalt näiteks Kariibi mere piraatide neljandast osast... kuid sellest juba järgmises postituses. Käesoleva filmi puhul saan aga anda tungiva soovituse seda vaatama minna, kui taolised lood vähegi huvi pakuvad.




8 8 9 7