Elysium (2013)

Siin jäi kahjuks tõesti heast elamusest puudu. Vaataja ette seatud olustik pakkus mitmeid võimalusi, kuid julgen väita, et neid ei kasutatud täiel määral ära. Paari tegelase jälgimise asemel oleks võinud nt rohkem hoopis laiemas plaanis sotsiaalset ja poliitilist külge näidata või siis rõhuda kahe keskkonna eraldatusele ja näidata sündmusi ainult ühest vaatepunktist. Eriti just filmi lühidust arvesse võttes oleks see hea mõte olnud. Positiivsed tegelased tundusid antud juhul kuidagi igavavõitu ja alla kahetunnine film ei jätnud nendele kaasaelamiseks piisvalt aega – üldse toimus kõik natuke liiga kiirelt. Visuaalne pool oli kena, kuid selle peal kaua enam ei ratsuta, kui tegelased ja sündmustik on parimal juhul oma otstarvet täitvad, ei enamat. Parima karakteri auhinna saab Sharlto Copley mängitud Kruger, kes oli nii värvikas pahalane, et teda oli huvitav jälgida hoolimata asjaolust, et me tema kohta mitte midagi teada ei saanud. Spin-off filmi selle tegelasega läheks vaatama küll. Lõpplahendus jättis samuti veidi soovida, see oli rohkem baarivestlus öösel kell 2, kus maailma probleemidele lahendust otsitakse ja jõutakse järeldusele, et vajutame maagilist nuppu ja kõik saab korda. Huvitavam oleks olnud näha filmi lõpule järgnenud sündmuseid, kuna tõeline konflikt tekiks alles sealt alates.

Nüüd aga tuleksin korraks asja juurde, mida ma sügavalt jälestan. Nimelt tahaksin lavastajatele kõrva karjuda „LÕPETAGE MÄRULISTSEENIDE SOLKIMINE KAAMERA LOKSUTAMISEGA!“ Nagu sageli tänapäeva filmides, tabasid ka siin madina algamisega kaamerameest kontrollimatud krambihood. Lisaks oli vahel tohutult lähedale suumitud ja pärast lõikelaual tükeldati see kõik veel tillukesteks juppideks. Tõesti aitab juba. Selline lahendus ei muuta mitte midagi intensiivsemaks.

Film on saanud üsna vastakaid hinnanguid ja arvustusi, üldine konsensus paistab olema kusagil keskmise kandis, kalduvusega positiivsesse. Võib vaadata, kui kusagil voogedastuses jalgu jääb.

 Elysium
(2013) on IMDb