Piercing Brightness (2013)



Vahel tahavad seni kunsti või muusikaga tegelenud inimesed proovida kätt täispikkade filmide maailmas. Nii ka Londonis tegutsev multimeediakunstnik Shezad Dawood, kes võttis oma senised kogemused ja toppis nad filmi sisse, saades tulemuseks veidra ja värvikireva teose, millest on ilmselgelt aru saada, et lavastaja sihtgrupiks ei olnud keskmine filmivaataja ja suur publikumenu ei mänginud rolli. Või siis on Shezadil täiesti vale ettekujutus kraamist, mida kinopublik endale päevast päeva sisse imeb. Igatahes on tema nägemus ulmefilmist unenäoline reis, milles kaks tulnukat otsivad kunagi ammu Maale saadetud teisi omasuguseid. Need on aga oma kohustused unustanud ja naudivad hoopiski tavaliste inimestena argielu.

Lool endal on potentsiaali olla hea komöödia või ka filosoofiline ning huvitavate dialoogidega film, kahjuks on liigne kunstiline lähenemine ja logisev käsikiri neid võimalusi (sihilikult?) rikkumas. Kindel on, et ma ei nautinud filmi ja suutsin vaevu läbi vaadata. Samas ei kanna ma maha lavastajat ennast, ainult selle konkreetse teose. Kui ta leiab veidi parema ja tugevama loo, milles oma pildikeelt kasutada, võib tulemuseks olla midagi tõsiselt nauditavat. Antud juhul on aga soovitust peaaegu võimatu anda ... peaaegu. Kui juhtusid 2011. aastal HÕFFil nägema Panos Cosmatose filmi "Beyond the Black Rainbow" ja seda ülipikka muusikavideot ka nautisid, siis on tõepoolest olemas võimalus, et ka käesolev film pakub mingi positiivse elamuse. Teistel aga tasub hoiduda.




3 3 X X

Nut Job (2014)



Animatsiooniga on võimalik teha kõike. Pole olemas tegelast, keda ei saaks luua, kohta, mida külastada, või seiklusi, mida läbi elada. Seda kurvem, kui keskpäraste ja unustamist väärivate animatsioonide rida täieneb taas ühe filmi võrra, mille ainsaks eripäraks on sõna nut kasutamine keskmisest rohkem... ja korealastest produtsentide meeleheaks sissesurutud PSY "Gangam Style". Täiesti tundmatu lavastaja Peter Lepeniotis on oma kümmekond aastat tagasi alanud ideega lõpuks vaatajateni jõudnud, kuid tulemuseks on "Over the Hedge'i" viletsamas pakendis versioon. Siinlingitud video ongi aastal 2005 valminud ja täispika filmi aluseks olnud lühifilm "Surly Squirrel". On ta märkimisväärselt parem? Ei ütleks. Ehk pisut parem. Igatahes ei jõua kümne minutiga üht nalja sama õhukeseks venitada kuni pooleteise tunniga. Nii et kui üldse midagi, siis vaadake seda ja kel kinos käimata, võib asja ka nii jätta. Laste tähelepanu hoiaks see ilmselt küll mõnda aega endal, kuid nemadki väärivad paremat.

5 6 1 X