 |
|
Tuleb tunnistada, et minu suhe aeglasemate filmidega ja draamadega üleüldiselt on aastate jooksul pisut jahedamaks muutunud. Eks ole aju harjunud kiirema meediatarbimisega ja maailmaski toimuv tekitab sageli tahtmise haarata pigem kergema meelelahutuse järele. Siiski on väga hea meel, et Elektriteatris õnnestus „Georgica“ taastatud versioon ära näha. Filmi lugu on lihtne, kuid toimiv; kahe peaosalise näitlejatöö tasemel ja parimas mõttes meeldejääv. Kuid eriti lummav oli mu jaoks filmi pildikeel. Lihtsad võttepaigad olid muudetud hea kadreerimise ja oskusliku valguse ja värvide valikutega tõeliselt maalilisteks. Silm lihtsalt puhkas paljudel stseenidel ja rahulik tempo võimaldas neid nautida. Ei tea praegu, kas nimetaksin seda veel lemmikute hulka kuuluvaks, aga olen filmile üle ootuste palju mõelnud.
Kogemust muutis veelgi paremaks pärast filmi toimunud vestlus Sulev Keeduse ja Rein Kotovi ning filmikriitik Jan Kausi vahel. Lisandus nii mõnigi huvitav infokild filmi tegemisest. Erilise üllatusena viibis saalis ka üht peaosa mänginud Evald Aavik, kes omalt poolt üht-teist põnevat vestlusesse lisas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar