1980ndate märuleid ja humoorikaid võmmifilme on nähtud ikka omajagu, seda huvitavam on sattuda mõne otsa, millest pole kuulnudki ja mis lausa meeldib. Peategelasi mängivate Gregory Hinesi ja Billy Crystali vaheline keemia on parem kui nii mõneski romantilises komöödias, muutes üpriski tavalise sisu tükk maad nauditavamaks. Lisaks on filmis parajal tasemel huumorit, paljuski nähtavati tänu Billy täiendustele, kes jooksvalt esialgsesse käsikirja nalju jooksvalt sisse pikkis.
Üks veider asi on filmis - mingil põhjusel tundus filmitegijatele, et stseenid vajaksid rohkem lund. Aga seda polnud. Ja nii pihustati lume imiteerimiseks misiganes vahtu arvukatesse kohtadesse... see ei näe eriti realistlik välja. Aga see ei vähenda filmi enda nauditavust. Väga muhe vaatamine, ideaalne nii seltskonnaga nautimiseks kui ka lihtsalt omaette õhtul ettevõtmiseks.
Üks veider asi on filmis - mingil põhjusel tundus filmitegijatele, et stseenid vajaksid rohkem lund. Aga seda polnud. Ja nii pihustati lume imiteerimiseks misiganes vahtu arvukatesse kohtadesse... see ei näe eriti realistlik välja. Aga see ei vähenda filmi enda nauditavust. Väga muhe vaatamine, ideaalne nii seltskonnaga nautimiseks kui ka lihtsalt omaette õhtul ettevõtmiseks.
❮
![Expanded Image]()
❯
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar