Hercules (2014)



Herakles on kinolinal ja teleekraanidel korduvalt mõõgaga vehkinud, vahel edukalt, vahel mitte eriti. Sellel aastal on temast lausa kolm versiooni olemas, muuhulgas loomulikult ka Asylumi oma. Neist üks on nüüd nähtud ning teiste treilerite ja arvustuste põhjal julgen väita, et tegu on neist parimaga. Koomiksil „Hercules: The Thracian Wars“ põhinev film on tehtud selgelt 80ndate märulite vaimus, asjaolu, mis on ühtede filmivaatajate arvates niisama palju kiitus, kui teiste arvates laitus. Märul on mõnusalt absurdne, ega lase end eriti realismil ega loogikal kammitseda, üks lahingustseen kaarikuga asjas lausa valjuhäälselt naerma.

Tegelased on värvikad, kuid ei tasu oodata, et 90-minutiline film suudab neid kuidagi eriti sügavate ja mitmetahulistena välja joonistada. Samas on rollide jaoks valitud sobivad näitlejad, kes annavad endast võimaluste piires parima. Treiler on eksitav ja seega olid mu ootused veidi erinevad sellest, mida lõpuks nägin, kuid antud juhul oli see hea. Heraklese legendile läheneti hoopis teise nurga alt, kui nt Sorbo või Ferrigno puhul ja tulemus oli selle võrra värskem. Vaadake ära praegu kinos või kunagi hiljem sõpradega kodus, kui vajadus kerge meelelahutuse järele. Pole välistatud, et võtan selle filmi mõnel külmal talveõhtul koos paari veelgi külmema õllega uuesti ette.

8 6 6 X